RÜÜTLID JA NENDE MAAILM
Rüütel - Elukutseline ratsasõdalane, kellel oli iseloomulik relvastus ja eluviis.
Varustus - Mõõk, turvis (hiljem raudrüü), kilp, piik
Rüütliseisusesse saamine- rüütliks löömise kaudu.
Rüütliks sai vaid isik, kes pärines rüütli- või aadliperekonnast.
Rüütlite allakäik - Lahinguväljal kadus vajadus raskerelvastuses sõdurite vastu,mistõttu kaotasid paljud tööd. Paljud astusid palgasõjaväkke.
Linnus - Kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid
Eellinnus – eeslinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused
Vasallilinnus – vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus
Feodaallinnus – feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus
Kastell- on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür
Ordulinnus – ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus
Kohad kuhu linnused rajati - Kõrgendikule, et isanda võim oleks kõigile nähtav.
Rüütleid eristati erinevate vappidega
Turniir oli rüütlite omavaheline jõukatsumine
Heerold oli turniiri juht
Heraldika tähendas vapiteadust
Rüütli naine - kodu hoidja, teenijate emand, laste ema.
Kõrgema soo daamid tegelesid tikkimise ja õmblustööga
Keskajal peeti 13-aastast abiellumisealiseks